Äripäev reastas plussid ja miinused, mis kaasnevad eraisiku ja ettevõttena aktsiatesse, kinnisvarasse ning ühisrahastusse investeerimisega.
- LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi leiab, et ettevõtte loomist võiksid kaaluda väga aktiivsed investorid. Foto: Andres Haabu
LHV Panga maaklertegevuse juht
Alo Vallikivi märkis, et LHV kliendid tegutsevad enamasti eraisikuna, kuid mida aktiivsem on klient, seda suurema tõenäosusega asub ta tegutsema ettevõtte alt. Nimelt on ettevõttena investeerimine kõige soodsam, kuid eeldab igakuist raamatupidamist, samal ajal on võimalik
tulumaksu maksmist edasi lükata ja ka kuludesse on võimalik kanda rohkem arveid kui eraisikuna investeerides.
Kuidas investeerida?
Eraisikuna on mõtet investeerida, kui
investeeringutega kaasnevad maksusoodustused (nt pensionifondid);
investeeringud on väga pikaajalised, nendega ei kaasne olulisi jooksvaid tulusid ega kulusid (nt kuldmündid, kunst, kollektsioonid);
maksuefekti ei ole võimalik saavutada (nt dividendiaktsiad).
Enamasti on siiski kasulikum investeerida ettevõttena.
Peamine eelis on võimalus kasutada palgamaksude-eelset raha – osutad veidi teenuseid oma ettevõtte kaudu ja saadud raha investeerid. Kui osutaksid teenust eraisikuna, makstaks tulult palgamaksud ning sulle jääks investeerimiseks pea poole väiksem summa.
Oluline eelis on investeerimistegevusega seotud kulude kandmise võimalus. Näiteks: üürikorteri remont, mööbel, reklaam, vajalikud koolitused, teenused (raamatupidajad, nõustajad, juristid).
Puuduvad piirangud investeerimisobjektidele (v.a krediidiasutuste seadusest tulenevad), hea kasutada nt kinnisvara haldamiseks.
Seniks kuni kehtib praegune tulumaksusüsteem, on võimalik pikema perioodi vältel tulu reinvesteerida, sellest tekkiv tulu on märkimisväärne.
Äriühing võib ise laenu võtta, nt kinnisvara ostmiseks või parendamiseks.
Äriühing on eraldi juriidiline isik, tema varad on eraisiku varadest lahutatud. Äriühingut on võimalik kaitsta investori muudest tegevustest tekkivate riskide eest.
Allikas: Pilvebüroo OÜ
„Ettevõtte loomist võiksid kaaluda investorid, kes kauplevad väga aktiivselt, kasutavad võimenduslaenu ja erinevates valuutades ning mittestandardseid tuletisinstrumente,“ selgitas Vallikivi. „Samal ajal tuleb arvestada, et väljaspool Eestit loetakse ettevõte enamasti professionaalseks kliendiks ja näiteks turuinfo tasude erinevus on sellisel juhul mitmekordne.“
Nõnda on tema kinnitusel eraisikul võimalik hoida kokku turuinfo tasude pealt (eriti oluline USA turgudel tegutsevale investorile – toim), kuid paljusid kulusid (infotasud, kontori rent, intressikulud) ei ole võimalik teenitud kasumitest maha arvestada. Küll on võimalik valida kahe maksusüsteemi vahel.
Investoril on kaks võimalust
Valikivi selgitas, et niinimetatud tavaline süsteem kohustab väärtpaberitest tulu saajat tulumaksu tasuma kohe (st tulude deklareerimisel), kasumist saab kahjumiga tehingud maha arvestada, aga tulumaksu edasi lükata ei ole võimalik. Investeerimiskonto süsteemi kasutamisel on võimalik tulumaksu maksmist edasi lükata, seda juhul kui investeerimiskonto süsteemist väljavõetav summa ei ületa sissepandud summat.
Investeerimiskonto süsteem on eraisiku maksusoodustused lähendanud ettevõttega pea sarnasele tasemele, kuid selles on kehtestatud piirangud nii väärtpaberitele kui ka kuludele, mida saab maha arvestada.
Vallikivi kinnitusel on investeerimiskonto süsteem küll soodsam, kuid samas ka keerukam ning investor peab selle süsteemi nüansid ise selgeks tegema. Tavaline süsteem on oma olemuselt lihtne ja eelistega, kui on tehtud tehinguid mittestandardsete instrumentidega või kasutatud võimenduslaenu.
„Kokkuvõttes on igal võimalusel plusse ja miinuseid ning eelkõige peab investor valima lihtsuse ja kasumlikkuse vahel,“ tõdes Vallikivi. „Paari euro võitmiseks ei ole keeruka süsteemi kasutamine mõistlik, kuid suuremate summade investeerimisel võib võit olla üsna suur.“
Üks küsimus
Kuhu ja kuidas olete ise investeerinud?
Krista Teearu, investor ja TransferWise’i pearaamatupidaja
Oma ettevõtte Pilvebüroo OÜ kaudu olen investeerinud ainult ühisrahastusse – Bondora, MoneyZen, Mintos, CrowdEstate. Kavas on hakata investeerima ka sektorite ETFidesse.
Kinnisvara on mul eraisiku nimel, lihtsalt seetõttu, et sel ajal mul veel ettevõtet ei olnud. Aktsiatesse investeerinud siiani ei ole, ainult fondidesse, ka need on jäänud eraisiku nimele.
Dividendiaktsiaid ei tasu ettevõttesse osta
Ka investor, väikeettevõtja ja
TransferWise’i pearaamatupidaja
Krista Teearu leidis sarnaselt Vallikivile, et otsus, kas investeerida ettevõttena või eraisikuna, sõltub suuresti sellest, kui aktiivne on üks või teine investor. Aktiivse investeerimisega kaasnevad enamasti suuremad kulud, mistõttu on aktiivsele investorile pigem kasulik ettevõtte kaudu investeerimine.
Üle 18 aasta raamatupidamisvallas tegutsenud Teearu nentis, et investeerimiskonto kasutamine on lihtsam kui ettevõtte majandamine, kuid kui ettevõte on juba olemas ja on võimalik kasutada palgamaksude-eelset raha, siis kasvuaktsiaid või dividende mittemaksvaid ETFe võib ka ettevõtte arvelt osta.
Kui investor pole aga väga aktiivne, siis on aktsiaid tema hinnangul pigem kasulik osta eraisikuna. „Dividendiaktsiaid ei tasu kindlasti ettevõttesse osta, kuna dividenditulu oleks sellisel juhul topelt maksustatud,“ rõhutas Teearu. „Aktsiatelt saadavalt dividenditulult on tulumaks juba kinni peetud ja oma ettevõttest kasumi väljavõtmisel tuleks tulumaks veelkord tasuda.“
- Investor, väikeettevõtja ja TransferWise’i pearaamatupidaja Krista Teearu soovib kinnisvarasse investeerida ettevõtte kaudu. Foto: Erakogu
Kommentaar
Soodustagem lisaraha teenimist
Krista Teearu, investor ja TransferWise’i pearaamatupidaja
Väikeinvestorite seas on väga levinud järgmine skeem: oma ettevõtte kaudu tehakse veidi lisatööd, saadud tulu investeeritakse edasi, näiteks ühisrahastusse. Enamasti tehakse väikeses mahus oma erialast tööd, aga olen kuulnud ka Uberi kaudu taksosõitmisest või AirBnb kaudu tühjalt seisva toa või suvila väljarentimisest, samuti tegeletakse internetipõhiste äridega.
Kindlasti ei tohiks sellist toimetamist halvustada ega nimetada maksude optimeerimiseks. Selline oma ettevõtte kaudu tehtav lisatöö ja saadud tulu investeerimine on minu meelest väga-väga positiivne – soodustab inimeste ettevõtlikkust ja aitab investeerimist alustada ka väikeste summadega. Kui inimesel on juba kogemusi suhteliselt lihtsalt lisaraha teenimisega, siis näeb ta neid võimalusi enda ümber ka järjest enam. Lisaks õpib ta paratamatult hulga uusi ja kasulikke oskusi nii maksudest, raamatupidamisest, turundusest kui investeerimisest.
Ja võib-olla satub lõpuks hea äriidee peale ja hakkabki „päris“ ettevõtjaks – on endale tööandja ja võib-olla ka mõnele teisele inimesele. Ettevõtlikkust tuleks igati toetada. Investeerimine, olgu see eraisikuna või oma ettevõtte kaudu, on samuti Eesti ühiskonnale kasulik – mida suuremad on inimeste isiklikud säästud, seda väiksem on surve riigi rahakotile.
Kinnisvarasse investeeri firma kaudu
Kui aktsiate puhul sõltub tegutsemisvorm eeskätt investori aktiivsusest, siis kinnisvara on kasulik pigem ettevõttesse osta. Põhjus on lihtne – üüritulult ei pea kohe tulumaksu ära maksma, remondi ja mööbli ostmisega seotud kulud saab ettevõttes kuluks kanda. Küll võib Teearu sõnul esialgu probleeme valmistada pangalaenu saamine, sest väikefirmal on laenu saamine keerulisemgi kui palgatöötajal. Samas on isiklikus omanduses olevat kinnisvara võimalik oma ettevõttele ka lepinguga kasutada anda.
Üha rohkem Eestiski populaarsust koguva ühisrahastuse maksustamine on eraisikule suisa kahjulik – laekunud intressidelt tuleb igal aastal tulumaks ära maksta, kuigi osa laenude põhiosast jääb laekumata.
Ühisrahastuses valmistab muret seadusandlus
Teearu tõdes, et ühisrahastusse ettevõtte alt investeerimisel on peamine probleem just kehtiv seadusandlus. Nimelt ütleb krediidiasutuste seadus, et kui laenude andmine on ettevõtte põhitegevus, siis peaks ettevõte hakkama järgima rahapesu seaduses esitatud nõudeid ning hakkama kõiki laenusaajaid tuvastama, mis ühisrahastusportaalides on Teearu kinnitusel pea võimatu ettevõtmine.
Lisaks hakkab märtsis kehtima krediidiandjate ja –vahendajate seadus, mille järgi kõik laenuandmisega tegelevad ettevõtjad peaksid hakkama omale tegevusluba taotlema. „Tõenäoliselt ei ole ei seaduse koostajad ega finantsinspektsioon mõelnud sellele, et läbi ühisrahastusportaalide laenudesse investeerivaid ettevõtteid on sadu kui mitte tuhandeid,“ möönis Teearu. „Mõistlik oleks enne märtsikuud luua väikeinvestorite jaoks mingi lihtsustatud lahendus, kas siis tegevusloa asendamine teavitusega või vabastus tegevusloa taotlemisest teatud investeeringute suuruseni.“
Seotud lood
Kui investor, ettevõtja ja TransferWise’i pearaamatupidaja Krista Teearu (43) mõne aasta eest blogi pidamist alustas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest kasvab imekiirelt välja äri, mis ta vajadusel ilusti ära toidab.
Äripäev koostas asjatundjate abiga põhjaliku spikri neile investoritele, kes peavad lugu seadustest ja kavatsevad oma väärtpaberitelt teenitud tulu deklareerida nagu kord ja kohus.
Eile ehmatas nii mõndagi Tallinna Vee aktsionäri aktsia hinna suur kukkumine.
Kinnisvarasse investeerimisel tuleb arvestada, et üüriäri tasub ajada ettevõtte kaudu, sest maksusüsteem on juriidiliste isikute poole kaldu – eraisik ei saa tulumaksust kulusid maha arvata ja ka puuküürnikega kohtumisel on vaid ühe üürikorteri olemasolul kahju kõige suurem.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.